New York Tallinnas

Mida teha siis, kui näiteks sinu head sõpra tabab peale Berliini-reisilt naasmist parasitaalne tunne ja kokkuvõtvalt Eesti kultuuri kohta ta vaid ohkab: “Me elame marginaalsel ääremaal, kus külapoes müüakse ainult hädapäraseid põhiprodukte, millega me kõik peame ühtemoodi hakkama saama ja seegi poeke pannakse kell seitse kinni.” Mida te kostaksite sõbrale sellise avalduse peale?

Aja jooksul on mul tekkinud tunnetatud vastus sellisele tundepuhangule: “Olen kogenud vastupidist, kui mina tahan saada tõelist, tugevat elamust kujutavast kunstist, siis lähen nädalavahetusel Telliskivi loomelinnakusse, Fotografiskasse, vaatan ära kõik näitused. Seejärel joon tassi teed, puhkan silma ja astun diagonaalis üle väljaku 50 sammu Juhan Kuusi Dokfoto Keskusesse. Ning sealses näitusesaalis jõuab mulle kohale teadmine, et oleme rikkad, sel hetkel tunnen ennast mõtteliselt newyorkerina.

See rikkus ei teki iseenesest. Dokfoto Keskuse loojad ja vedajad on kaks inimest, Kristel ja Toomas ning seda 7 aastat järjepanu soovist muuta meie kultuur rikkamaks.

Mu maailmapilt on jõuliselt avardunud igal korral, kui selles väikses muuseumis näitusel käin. Muuseumi loojate pühendumus, hea maitse, põhjalikkus ja kirg oma avastusi näitusekülastajatega kuraatorituuridel isiklikult jagada rikastab heldelt Tallinna ja kogu Eesti kultuurimaastikku. Arvan, et on väga oluline, et Juhan Kuusi tehtud tööd ei meenuta üksnes mälestustahvel või artiklid internetiavarustes, vaid avatud, elav keskus, mis kingib väärtuslikke hetki vaatajatele mõtisklemiseks, taipamiseks, teada saamiseks, imetlemiseks ja imestamiseks tänu silmapilkudele, mil fotograafid on aja meie jaoks peatanud ning samas võimaluse dokkfotograafidel oma töid muuseumis näidata.

Mul on väga hea meel, et olen enda jaoks avastanud Dokfoto Keskuse. Iga näitus on sündmus ise. Seal nähtu ja kogetu tuleb kaasa nii minu igapäevaellu kui loomingusse. Kirjanikuna otsin lugusid, mis mind käivitavad. Dokumentaalfoto pakub selleks palju võimalusi.
Kuna juhendan Eesti Lastekirjanduse Keskuses laste loovkirjutamise ringi, siis püüan viia ka lapsi näitusi vaatama ja nende raames lugusid kirjutama. Need kogemused on olnud alati inspireerivad ja lood sünnivad justkui iseenesest. Lastele jäävad sellised hetked meelde ja nad õpivad nägema lugusid enda ümber.Dokfoto Keskust külastades on alati tunne, et nad on oodanud täna just sind. Vastuvõtt on alati soe ja sõbralik.

Dokfoto Keskus on suurepärane loominguline tervik – on olulised teemad, on väga professionaalne ning mänguline teostus, lisaks veel soe ja toetav valmidus koostööks!

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse poolne pühendumine ja toetus fotokunstivaldkonnale on olnud meile isiklikult ja tööalaselt väga oluline. Usume, et see on inspireerinud ka paljusid teisi fotograafe ja visuaalkunstnikke. Dokfoto Keskuse pühendumus, loovus ja kõrged kunstilised standardid aitavad keskuse kohalolu tunda ka väljaspool Telliskivi Loomelinnakut ja Tallinna ning laiendavad selle mõju rahvusvaheliselt. Keskuse märkimisväärne võime siduda dialoogis erinevaid kultuure ja riike on Tallinnale ja Eestile eluliselt tähtis. Dokfoto Keskus on alati külalislahke koht, kuhu sisse astuda, pakkudes sõbralikku ja meeldivat õhkkonda.

Dokfoto Keskusest on saanud kunsti, fotograafia ning kunstnike, institutsioonide, riikide ja kunstiliste väljenduste koostöömeka. Seda juhivad pühendunud isikud, kes peavad kultuuri oma eesmärgiks ja kunsti asendamatuks. Sellest on saanud enam kui lihtsalt koht – see on ruum uuteks võimalusteks. See ei kuulu enam vaid selle loojatele, olles selle asemel osa ühisest arusaamast, et koos tegutsedes sünnib midagi meist suuremat. Dokfoto Keskus kehastab inimlikku avastusretke ja mõtete teekonda, inspireerides pidevalt kõiki, kes on sellega seotud.

Dokfoto Keskus on Eesti (foto)kunsti ellu toonud ühe olulisema pöörde, mida pean oma väikestesse elitaarsetesse mullidesse kapseldunud visuaalkultuuri välja värskendavaks ja teretulnud nihkeks suurema avatuse suunas. Dokfoto Keskus on loonud vajalikke ühendusi erinevate kunstnike ja loomisgruppide vahel, arendanud sildu dokumentalistide, fotokunstnike, pressifotograafide ja teiste kunstipraktikate viljelejate vahel. Dokfoto Keskusel on alati olnud
edastada sõnum, mis innustab ja inspireerib nägema ja looma seoseid.
Aitäh selle eest!

Iga Dokfoto Keskuse näitus suudab üllatada nii sisult kui kvaliteedilt. Ma imetlen kuraatorite kastist välja mõtlemist, kuna kõik näitused on suutnud emotsionaalselt harida ja puudutada. Dokfoto Keskus on sisemiselt palju suurem, kui nende ruumid! Ma ei taha ühtegi nende näitust vahele jätta, sest tean, et jään siis millestki ilma! Tavaliselt vaatan ühte näitust rohkem kui korra, sest tahan pärast esmavaatlust näitusele tuua ka oma pere ja sõbrad.

Telliskivi Loomelinnakust lõunalt tulles vaatan alati Dokfoto Keskuse poole, kas mõni uus näitus juba üleval. Tihti lähen ka teist korda sama näitust vaatama. Dokfoto Keskusest ei saa niisama mõõda jalutada!

Iga Dokfoto Keskuse näitus on teostatud suure hingega. Seda on sealviibides kohe tunda. Iga uue väljapaneku puhul on peensusteni läbi mõeldud kogu atmosfäär, pisiasjadeni välja. Mõne näituse külastamine on lausa teraapiliselt mõjunud oma poeetilise joonega. Imelised selgitavad tekstid piltide juures. See aeg, mis on keskuses veedetud on alati ülimalt silmiavav ja suure tähendusega. Tänan ägedate näituste ja maailmanimede koju kättetoomise eest ja sellega vaataja igapäevaelu rikastamise eest!

Dokfoto Keskusega on meeldiv koostööd teha, sest fotograafide tööd ja aega väärtustatakse, dokumentaalfotograafiat ei peeta siin lihtsalt ekstavagantseks hobiks – suhtumine, millega paljud dokumentalistid, aga kohe kindlasti kõik reisifotograafid muidu igal sammul kokku puutuvad.

Lisaks sellele on Dokfoto Keskus üks stressivabamaid kohti, kuhu minna ise näitusele, kirjandusõhtule või kohtumisele mõne fotograafiga, sest seal on alati okei olla selline, nagu sa oled.

Aktuaalsete teemade lahkamise kõrval on mul siiski väga hea meel, et Dokfoto Keskuses on jäänud ruumi läbi dokumentaalfotograafia teistesse kultuuridesse sisse vaatamiseks, igal sammul probleeme ja konflikte otsimata.

Juhan Kuusi Dokfoto Keskuseta ei kujuta meie kunstimaailma enam väga ettegi, seitsme aastaga on see vähemasti minu elus kujunenud möödapääsmatuks. Tähendab, ma pääsen temast mööda küll, sest kõnnin Telliskivi tänavat pidi enam-vähem iga päev. Aga ühtegi näitust ma vahele ei jäta.

Juhan Kuus ise pildistas inimesi ja võib-olla just sellepärast on ka temanimeline väike keskus inimmõõdus. Need näitused on hoomatavad, ei tuimesta massiga, vaid ergastavad kvaliteediga. Jätavad ruumi süvenemiseks ja kaasamõtlemiseks. Sellest keskusest ei tule ma kunagi välja tühjade pihkudega, mõtteid ja tundeid jätkub iga kord kauemaks kui see üks õhtu või päev, kui olen näituse „ära” vaadanud. Palun tehke veel!